Alates sellest hooajast on meie klubiga liitunud andekas noorujuja Maari Randväli. Tema treeneriks saab meie KUK-1 treener, Martti Aljand. 2009. aastal sündinud neiu on enda nimele saanud mitmeid noorterekordeid, juunioride rekordeid ning ka 50m selili absoluutarvestuse Eesti rekord pikal rajal. Kevadel Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikooli lõpetanud tüdruk ei jätka aga õpinguid kodumaal. Kuidas ta Kalevi Ujumiskooli sattus? Kuidas talle meil meeldib? Kus ta üldse igapäevaseid treeninguid jätkab? Neile küsimustele saime vastuse väikses intervjuus meie uue lisaga Kalevi Ujumiskooli perre.
Kuidas tuli otsus klubi vahetada?
Algpõhjus tuli sellest, et minu vana grupp eelmises klubis lagunes laiali. Tuli mõelda, kuhu oleks parim edasi minna. Mul oleks vaja Eestis olles head gruppi ja toetavat treenerit, kes mind edasi viiks. Kalevi Ujumiskool on selleks kahtlemata parim variant.
Mainisid, et Eestis olles vajad head gruppi, kas treenid siis välismaal?
Jah, alustan sügisest õpinguid ja treeninguid Inglismaal Mount Kelly gümnaasiumis. Seal ma õpin ja ujun järgmised kaks aastat.
Kuidas selline otsus sündis?
Neid mõtteid alustas mu ema. Ta tuli ideega, et vaataks koole välismaal. Need mõtted algasid seepärast, et enne juunioride Euroopa meistrivõistlusi tegin ma üksinda trenne – see oli nii vaimselt kui füüsiliselt väga keeruline. Üleüldse tegelikult on olnud raske kooli ja trenni tasakaalus hoida, mistõttu otsustas ema mul otsida lahendust, mis seda veidi kergendaks. Selleks parimad võimalused olidki just Inglismaal.
Miks just Mount Kelly?
Käisin seal tegelikult kahte kooli vaatamas, kuid lõpuks otsustasin kindlalt Mount Kelly kasuks. Mõlemal koolil oli küll plusse ja miinuseid, aga ma tundsin end seal paremini kuidagi. Seal on kõik tipptasemel. Mount Kellys on ka rohkem tüdrukuid ning seal on palju sportlasi, kes ongi tulnud üle Euroopa kokku. Lisaks oli lahe, et enamus sealseid ujujaid olid juunioride EMil finaalis või lausa medalil.
Kas arvad, et hakkad igatsema ka kodu?
Kindlasti! Esimest korda niimoodi kodust eemale minna on keeruline. Hakkan igatsema kodu ja pere ja sõpru. Õnneks tulen kohe varsti tagasi Eestisse, sest läheme Kaleviga Türki laagrisse. Ootan seda juba väga!
Oled saanud ka suva lõpus juba Kaleviga treenida, kuidas on esimesed emotsioonid?
Mulle väga meeldib. Seni ongi mul jagada ainult positiivseid emotsioone. Treener Marttit tean juba varasemast ja teadsin juba ette, et ta mulle meeldib. See on nüüd saanud ka kinnitust. Grupp on samuti mega. Võrreldes mu eelmise pundiga on siinsetel ujujatel parem tööeetika ja trennis on kogu aeg hea õhkkond. Treeningkavad on sellised, kus saan päriselt pingutada, saan anda endast kõik välja. Lisaks muidugi on paratamatult Kalevis treenides Eesti parimad tingimused.