Möödunud nädalavahetusel tegi meie klubi tippujuja Eneli Jefimova teatavaks avalikkusele oma otsused ülikooli osas. Oli teada nii tema kui ka treener Henry arvamus, et haridusteed ja sportlaskarjääri võiks jätkata Ameerika Ühendriikidesse, kuid nüüd teame ka täpsemat ülikooli. Valituks osutus North Carolina State University. Paljudele tekkis sellega seoses küsimusi, mistõttu Eneli soovib valikuprotsessi meile lähemalt tutvustada.
Kuna paljudele on ehk võõras, kuidas see ülikooli värbamine käib, siis räägi veidi, kuidas kogu see protsess välja nägi: Esialgu ma ei pidanud õnneks ise palju tegema midagi. Minuga võeti ise ühendust läbi Instagrami, e-maili ja treener Henry kaudu. See kõik algas umbes aasta tagasi. Sel ajal ei tahtnud ma kellegagi rääkida ega sellega tegeleda ausalt öeldes, tundus, et aega veel on. Sel kevadel aga ütles Henry, et oleks juba aeg lähemalt uurima ja rohkem suhtlema hakata, sest viimasele minutile ka ei tohiks jätta. Siis hakkasingi otsast vastama. Algul oli suhtlus vaba ja igapäevane, nad lihtsalt tahtsid mind tundma õppida ja rääkisid ka enda ülikooli kohta infot. Hiljem hakkasid toimuma ka videokõned. Tagasi vaadates on aru saada, kuidas tegelikult oli palju ka müügitööd, aga nad on vist nii osavad, et alguses seda muljet ei jäänudki. Augustiks hakkasime juba tõsisemalt ja detailsemalt suhtlema sinna (NC State’i) minekust. Mulle näidati campust ja basseini. Treeneriga kohtusin juba Jaapanis MMi ajal, seega temaga oleme juba tuttavad.
Praegu oled Sa Audentese Spordigümnaasiumi 11. klassis ning ülikooli minekuni on veel aega, miks Sa juba enda mineku ära kinnitasid? See pole veel liiga vara, suulise kokkuleppe protsess võtab aega umbes kaks aastat. See on selline spordipõhine süsteem Ameerika ülikoolides. Tegelikult teatasid nad mulle juba alguses, et oktoobriks peaks minupoolne otsus tehtud olema. Kuna tahtsin saada täisstipendiumi, siis seepärast oli veidi kiire, kui mina poleks ,,jah’’ öelnud, siis oleks nad selle stipendiumi kellelegi teisele andnud. Nad küll ütlesid, et esmajärjekorras tahaksid selle loomulikult minule anda, aga seetõttu pidingi otsuse ära langetama.
Küsime ka ilmselt põhiküsimuse, miks just NC State? Läbirääkimisprotsess oli pikk. Aga just selles ülikoolis kõik klappis: oluline oli ka haridustase, spordiprogramm ja samuti loodus ja ilm. Tegelikult tegeles kõige enam valiku tegemisega ja võrdlustega minu ema. Alguses panime koos paika, mis meile oluline on, n.ö. kriteeriumid, siis hakkasime ülikooli meie kriteeriumitega ja ka omavahel võrdlema. Peamiseks plussiks oligi vist asukoht, seal on nii ilus ja hea kliima, üks parimaid piirkondi, kus USAs elada. Siiski on tegemist seni vaid ainult suulise kokkuleppega, mingeid pabereid allkirjastatud pole. Tuleval aastal lähen ema ja õega sinna vaatama ka, siis selgub lõplik otsus.
Oma ujumistulemustega oleksid saanud valida mistahes ülikooli. Kui kõrvuti panna näiteks Stanford ja NC State, siis mis NC State’i kasuks räägib? Jah, Stanford mulle meeldis pikka aega ja sinnaminekut ma kaalusin. Viimasel ajal on aga Stanfordist paljud head ära läinud. Lisaks on seal liiga palav ka…
Tundub, et oled minemas ülikooli, kus oled üks parimaid ujujaid, miks ei tahtnud Sa minna ülikooli, kus ujuksid koos maailma tippudega? Jah, see oli ka üks mu kriteeriumidest tegelikult. Ma teadsin alguses, et tahan minna ülikooli, kus ma olen üks parimatest rinnuliujujatest. Seda andsin ka nendega vesteldes teada. Ma tahan, et kuna mina olen valinud selle ülikooli ning nemad mind, siis nad tegelevad ja panustavad ka minusse. Ma ju olen juba USAsse minemas, hea oleks ju minna sinna, kus minuga tegeletakse ka ning ma ei jää tahaplaanile. Ja tegelikult NC State ei ole halb ülikool ja seal on häid ujujaid veel peale minu. Seal käis näiteks Rootsi rinnuliujuja Sophie Hanson.
Kas Sa rääkisid põhjalikumalt ka teiste ülikoolidega või oli NC State Sul juba algusest lemmik? Paljud ülikoolid kirjutasid, ettepanekud algasid juba aasta tagasi, aga siis oli vara midagi otsustada või isegi mõelda. Siis, kui otsustati, et tahan siiski USA-s kätt proovida, hakkasin mõnd ettepanekut kaaluma. Küsisime ülikooli programmi kohta, uurisime spordireitingut. Loomulikult oli haridustase oluline kriteerium. NC State oli tegelikult juba algusest peale lemmik jah, aga rääkisin ka osade teiste ülikoolidega. NC´ga oli aga tore rääkida ja nad tundusid minust väga huvitatud olevat. Lisaks on põnev veel, et kõige rohkem Ameerika Ühendriikide koondislasi on just NC State’ist – see on päris suur asi tegelikult.
Mis oleksid Su eesmärgid või ootused ujumises ja mida loodad sealt ülikoolist saada? Suurim erinevus, millega pean harjuma, on kindlasti see, et seal on yardi bassein. Seal on olemas ka pikk bassein, kuid arvestades Ameerika võistlusi (mis toimuvad yardides), treenime me ilmselt palju yardi basseinis. Suuremas plaanis loodaksin kindlasti enda rinnulitulemusi parandada. Muid eesmärke või ootusi väga ei olegi, ei oska niimoodi ette kujutada.
Oled korduvalt maininud, et ka haridus on Sulle väga oluline. Mida Sa plaanid ülikooli õppima minna? Ma ei taha sellest veel täismahus rääkida, aga ilmselt tahan õppida midagi majandusega seoses. Seal koolis on minu arvates väga head õppeprogrammid ning mõni eriala pakub väga huvi ja tundub just mulle. Tegelikult sealsed erialad olidki suuresti määravad ülikooli valikut tehes.
Mis soovitusi Sa annaksid teistele noortele, kes soovivad tulevikus Ameerika ülikooli peale mõelda? Raske küsimus, ma ei ole päris kindel, aga usun, et oluline on suhelda paljude ülikoolidega, et näha erinevaid variante. Lisaks on kindlasti oluline küsida arvamust ka oma lähedastelt ning suhelda nendega, nemad aitavad ka valida. Ilmselt, kui olen kohale jõudnud sinna, siis oskan ehk paremini soovitusi anda, et mida oleks olnud hea ja kasulik teha.
Kuidas Sa kavatsed Eestiga seotuks jääda? Kas plaanid jääda Ameerikasse ka pärast ülikooli? Eestiga jään ma kindlasti seotuks. Tiitlivõistlustel esindan ikka Eestit. Minu pere ja sõbrad on ju Eestis, seega tahan võimalikult tihti siia tulla, näiteks jõuludel ja suveperioodil. Ehk õnnestub koju tulles ka mõnest Eesti võistlusest osa võtta. Pärast ülikooli on muidugi veel kõik lahtine, sinna on nii palju aega, kuid praegu tunnen, et Eesti on mu kodu ja tahaksin kindlasti tulla tagasi. Mistahes ka ei juhtuks, siis armastan väga meie väikest vabariiki ning pean seda alati enda koduks ja Eesti jääb osaks minust.
Mida Sa arvad, mida Eestist kõige enam igatsema jääd? Pere ja sõpru. Hakkan igatsema seda, kuidas võistlustel tulid vahepeal mu ema ja õde mind vaatama ja saime hiljem näiteks restorani koos minna. Kindlasti hakkan puudust tundma ka sõpradega trennis lollitamisest.
Kui saaksid valida kolm asja, mis Ameerikasse kaasa võtad, siis mis need oleks? Aura mustikamaitseline vesi, Da Vinci pasta ja sõbrad.
Praegu viibib Eneli koos grupiga Türgis treeninglaagris, kus saab tipptasemel ning parimate treeningvõimalustega päikese käes tulevateks võistlusteks valmistuda. Selle hooaja esimese lühiraja stardi teeb Eneli Kalev Openil.
Soovime Enelile kindlasti palju edu!